 |
| 111 232 reached, 7384 post clicks |
Selline statistika on igati arvestatav ka suuremate meediaväljaannete kontekstis. Võrdluseks - metrix.station.ee andmetel külastab Äripäeva veebiväljaannet iga nädal suurusjärgus 75 000 inimest. Eesti kõige asjalikumas ettevõtjate kogukonnas LHV foorumis avati viimase nädala vältel Ekspress Grupi teemat 3015 korda.
Sisu on levinud vaatamata huvitatud osapoole pingutustest seda tõkestada. Äripäeva veebilehelt võeti lugu järgmiseks päevaks maha, Ekspress.ee keskkonnas ilmunud vastulause alt kadusid kiirelt mitmed huvitavad kommentaarid, lugusid on püütud eemaldada ka käesolevast blogist.
Igal muul juhtumil kui praegune oleks Bakuu-afääri esimese postituse avaldamine minu arvates olnud väär. Reeglina lõpevad lepingud punktiga, mille kohaselt lahendatakse erimeelsused läbirääkimiste luhtudes esimese astme kohtus, mitte meediakülgedel. Esiteks oli aga antud juhul üks pool menetlemisel oleva kohtuasja osas avalikkuse informeerimisega olnud kõike muud kui kitsi. Teiseks olid postitustele lisatud materjalid pehmelt öeldes küsimusitekitavad.
Kulme pani kergitama juba jaanuaris Äripäevas ilmunud uudislugu “Gild pani investoritel suu lukku”, mille kohaselt olevat Gild Financial Advisory Services eesotsas Šarunas Skyriusega survestanud investoreid “mitte avaldama ühtki artiklit GFASi, Šarunas Skyriuse ja teiste GFASi juhatuse ning nõukogu liikmete kohta, välja arvatud Tõnis Haavel, seoses SRBga, samuti mitte andma igasugust vastavat infot avalikkusele, välja arvatud eelnimetatud isikute süüdimõistmisel kohtu poolt”.
Jäi arusaamatuks, kumma poole nõudmisel tehti Tõnis Haaveli suhtes erand ja miks üldse peab enne jõustunud kohtuotsust poolelioleva kaasuse osas avalikkusele infot väljastama.
 |
| ZA/UM Best of |
Küsimusi ei tekkinud aga ajakirjanikel, neil, kelle ametikohustuste hulka see kuuluma peaks ning keda kogu kaasus otseselt ka puudutab. Äripäev küsis luba ZA/UM-is ilmunud artikli avaldamiseks, peagi kärpis seda lisades ka teise poole vastulause, siis aga eemaldas mõlemad ning tundub olevat teemakäsitluse vähemalt seniseks sinnapaika jätnud. Vaatamata sellele, et lisaks konkreetsele kaasusele tõstatub teravalt ka ajakirjanduseetika probleemistik laiemalt.
Veelgi kummalisem on aga olnud Postimehe käitumine. Kommentaar “Usumegi kaurijuttu” räägib meile küll Kenderi isikuomadustest ja autodest, ei puuduta aga sõnagagi probleemi ennast. Mis peamine - selle autoriks on ajakirjanik, kelle nimi seisab ajakirjanduses Bakuu-afääri kajastamise käivitanud loo “Vääritud tõprad” all ja kes on kaks kümnendit olnud ühe kohtuvaidluses osaleva poolega töösuhtes.
Ajakirjanduses on pikalt ja emotsionaalselt räägitud erakondade võimetusest ise moraalselt puhastuda. Poliitilisi institutsioone rünnatakse kirglikult ja kirjanduslikult, üksteist kujunditega üle trumbates. Loomulikult peabki võim käima käsikäes vastutusega ning avalik võim olema pidevalt kõrgendatud tähelepanu all. Samas tuleb tunnistada, et poliitikute avalik materdamine ei nõua just ülemäära suurt isiklikku vaprust.
Nüüd aga, kui küsimuse alla on seatud neljanda võimu enda moraalsus, ei paista kahjuks ajakirjanike poolt endist pealehakkamist ja kodanikujulgust kuskilt. Nii võib juhtivatel meediaväljaannetel tekkida oht muutuda aja jooksul isepuhastuseks suutmatuteks võimuinstitutsioonideks.
Härra Hans H. Luik on Bakuu-afääri ZA/UMi kajastusele viidates öelnud, et “sulid leiavad nurgataguseid, kus kirjutada”. Kõnealuste lugude statistika näitab, et sisulistele teemadele on lugejaid ka siis, kui need püstitatakse nurgatagustes. Nurgataguseid ei maksa sugugi alahinnata. Nende roll on olnud suur nii Araabia kevades kui ka käimasolevates Ukraina sündmustes. Reklaamiettevõtjana tean hästi, et nurgatagustele kuulub ka pidevalt kasvav osa reklaamirahadest. Google'i ja Facebooki turuosa siinsel meediareklaamiturul on teema, millest kindlasti ei soovi avalikult rääkida need, kelle meediaärid tuginevad kümnendite tagustel mudelitel.
Kindlasti on aga kodumaise pressi peamiseks võimaluseks konkurentsis rahvusvaheliste sotsiaalmeediagigantidega gaselli-lugude ja pressiteadete ümbertrükkimise kõrvalt sisulise ajakirjanduse juurde naasmine.
- Jüri-Franciscus Lotman
- Jüri-Franciscus Lotman