See on selline kontrastidele üles ehitatud värk, sellele tuli midagi saateks ka kirjutada nii et:
Aleksander Rostov on nägus noor mees, muuseas ka kunstnik. Võib märgata, et tüüp joonistab tihti väändunud ja vigaseid kehasid. Ja roboteid. Kuraator ütleks, et kunstnik otsib võikast esteetilist väärtust. Triptühhonis on tehniline kontrast maali ja graafika vahel; sisuline kontrast esteetilses kujundis (lihav (meeskeha) vs anorektiline (naiskeha)); ning formaalne kontrast vormireeglite ja ekspressiivse käekirja näol, ehk siis – tublilt joonistatud värk on suvaliselt üksteise peale kleebitud. Esindatud on ka vabakäe joonistus ning sirkli-joonestus vahekord, kui sa sellest niimoodi mõelda tahad. Vabakäe joone lahtisus, sirklijoone kliinilisus, trükirastri mehaanilisus, kui soovite.
Rostov on muuseas pihta pannud ka ema pööningule eksiili pagenud kaaskunstniku Jüri Saksa taiestes tihti figureeriva musta ruudu kui isikustruktuuri allegooria. Get it, sest inimene on oma pea sees nagu asjadest ja seostest koosnev konstrukt, nagu ruut on nurkade vahele tõmmatud joontest (seostest, noh).