"Fishboner!"Äreva pilguga vanem mees kummardab poisile näkku: "See peab olema "fishboner"!" Nägu tõmbub tundeväreluses krimpsu. Ta on pigem korralikult riides, habe aetud, silmad natuke aukus, väikesed kotid seal all.
"Selliseid asju on kõikjal. Nad ei ei taha öelda, mis nad on. Aga vaata ringi, ja sa saad aru, et see on tõesti nii! Miks nad teevad nii?" Poisil on ebamugav, ta ei tea, mida öelda, pobiseb midagi. Ka mees ajab ennast uuesti sirgu, torkab käed taskusse ja tunneb end piinlikult. Tema teadmine, selle mõistmatus rõhub teda. Tuleb troll, poiss läheb peale, mees jääb peatusse. Poiss silmitseb teda veel mõned hetked, kuni masin ära sõidab. Siis jäävad vaid paneelmajad ja ta enese peegeldus aknaklaasil.
"Eesti keeles oleks siis "kala kõvakas"," mõtleb poiss ja naeratab oma peegelpildile. Mõte valmistab talle nalja.